Monday, April 20, 2009

Tuesday, April 7, 2009

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.


Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Tuesday, March 10, 2009

Tuesday, March 3, 2009

RAHVALUULE LÜHIVORMID: Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - ükskõikseks
7. võttis jalad selga - väga kiiresti
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - halvastri tundma
11. leiba luusse laskma -puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - ei pea kuigi kaua vastu
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - läks ära

Tuesday, February 10, 2009

Intervjuu FR. R. Kreudswaldiga

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
Kadrina kihelkonnas, Virumaal.
2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?Natukene. Enamasti ema või isa. Minu voodi kõrval.
3. Kus Te omandasite hariduse?
Mis keeles toimus õppetöö?Rakvere linna-algkoolis, see järel keisrikoolis. Saksa keeles.
4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?Jah.
5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?Jah, see oli piisavalt huvitav.
6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?Nägin öösel ilmutusi.
7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist? 1878aastal.
8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?Jah.
9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega? Ei olnud mingeid kokkupuuteid.

Muistendid

X= metshaldjas
X= katk
X= näkineiu
X= ussikuningas
X= luupainaja
X= vanakuri
X= libahunt