MSN-i ühisvestlus.

Kristjan- on 18 aastne kastan pruunide juustega inteligentne poiss.
Raffik- ta on on 17 aasatne poisslaps kes on ära rikkunud oma nooruse narkootikumidega.
Raili- 17 aastane lühemat kasvu tagasi hoidlik tüdruk.


RAILI: Tsauka, mis teete?
RAFFIK:Tsau, mina?
RAFFIK: Mina tulin just söömast.
RAILI:Kuulge kas keegi täna õue ei viitsi veel?
KRISTJAN:Aa kuulge ma viitsin kui keegi veel tuleb kuna muidu on nii igav.
RAFFIK:Ma võin tulla mul nagunii pole kedagi kodus, muidu igav hakkab.
RAILI: Mm , ohh lähme välja.
KRISTJAN:Kuulge, aga lähme Raffiku juurde kui ta üks siis saab pidu panna ju.
RAFFIK:Minu poole võib küll tulla ju aga ärme siin eriti laaberda.
RAILI: No okk. Aga ma pean kell kümme kodus olema.
RAFFIK:Nii vara, haha, muidu minu juurde võib ööseks ka jääda kui tahate.
KRISTJAN:Ok aga ma võin su poole tulla kui lubad või tahad.
RAILI: NO okei ma siis võibolla jään. Kuna jahh..
RAILI: Okei näeme siis selle suure puu juures mis seal kooli juures asub. Näeme.

RAFFIK.Tsau ma minema nüüd ma hakkan ette valmistama.
Nii nad läksid kolmekesi Raffiku poole pidu korraldama.

Küsimused ja vastused

1)Kelle endise elukoha juurde nad jõudsid ?
Nad jõudsid Martinsonide juurde.
2)Kelle tehtud oli plakat?
Maie oli teinud plakati.
3)Mmissugune iseloom oli koeral?
Koer oli väga hästi ära koolitatud.
4)Missugused probleemid noortel olid?
Igasugused tänapäeva pubekate probleemid.
5)Kas tekst oli lähedane mõne eelloetud tekstiga?
Ei, minu arust küll mitte .

H. Pukk "Isemeelsed"

1. Noored tahavad endale selle jaoks kohta, kus olla, sest seal ei sega neid keegi, kui nad räägivad millestki. Saavad lihtsalt koos olla, ei pea kuskil maja servas külmetama.
2. Olen rahul, mida minu kodukoht pakub noortele kooskäimiseks. Siin on noortekeskus.
4. Holger Puki raamatu pealkiri on "Isemeelsed", sest tegelased tahavad oma soove teoks teha. Nad ei karda võidelda.

Släng

Ei ema ega isa ole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõttesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis põrguma äri see on, mida nad ajavad, miks on Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast: millesse nad küll ennast mässinud on, mis tüüpidega see äri neil küll käib, et nüüd lausa nende elu ohus on? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab tal kõhus kõik keerama. Appi!

Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab – aga kellega? Villem on kaugel, Võsul, ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?

Ekskursioon

Märksõnaskeemi autor on Anu Sihv.

EKSKURSIOON

Oli suvine suve hommik ning kaheksanda B klassi õpilased kogunevad lennujaama, et lennata klassiekskursioonile Lõuna-Aafrikasse. Klassiekskursioonile lähvad ainult kuus õpilast, kuna teised neli õpilast ei saanud teatud põhjustel Lõuna-Aafrikasse lennata.
Reistist võttis osa kolm tüdrukut ning kolm poissi. Kristin oli 14 aastane, keskmist kasvu blondiin. Kristin oli väga abivalmis ningi sõbralik. Alati kuulas kõikide muresid ja saladusi, enamus inimesi usaldas teda. Maarja 15 aastane, keskmist kasvu brünett. Maarja oli üks ilusamaid tüdrukuid nende klassis, kuid ta oli upsakas, natuke ülbe, tibilik ning hoolimatu. Merlin oli 14 aastane lühemat kasvu brünett. Merlin oli tagasi hoidlik ning vaikne. Markus oli 15 aastane , heledapäine pikka kasvu sõbralik poiss. Ta oli alati tüdrukulte lemmik ning ühtlasi ka klassi populaarsem poiss. Eero 15 aastane, keskmist kasvu blondiin. Ta oli hea õppimisega hea õpilane. Sander oli 14 aastane, pikk tumeda juukseline abivalmis, usaldus väärne poiss. Õpilastega on kaasas ka õpetaja Sulev.
Sulev on 50 aastane pikka kasvu blond, kellel on juba päris palju halle karvu peas.
Nende lennuks väljub kolmekümne minuti pärast ning õnneks on kõik õpilased ja õpetaja kohal, suurte reisi kottidega. Nii nad läksid passikontrollist väbi ilma suurte jamatetta ning suunduvad pagasikontrolli. Pagasikontroll mõõdub ka hästi ja õpilased oma õpetjaga suunduvad lennikukisse. Kui nad lennukisse jõudsid leidsid nad oma kohad. Kristin istus Eeroga, Merlin istus Maarja ning Suleviga ja Sander istus Markusega. Kui kõik olid oma kohtadel võttis lennukipiloot sõna ning nad olid valmis startima. Lend kestis kokku 13 tundi koos vahemaandumistega. Lend sujus kenasti ning nad jõudsid ilusti Lõuna-Aafrikasse. Aafrikas tuli neile vastu üks suur kollane buss, milles oli kolm inimest. Üks neid oli giid kelle nimi oli Ofraks ning tema tõlkija Carol ning bussijuht Maurekdus. Õpilased laadisid oma kohvrid bussi ning asusid teele hotelli. Hotelli jõudes tutvusid lapsed paljude uute ja huvitavate inimestega, kes olid kuidagi väga abivalmis. Järgmisel päeval pidid õpilased koos õpetaja ning giididega safarile minema. Oli ilus päikese paisteline päev ja lapsed olid ennast kenasti valmis seadnud ning olid valmis minema. Safariauto sõitis kolm tundi, kuid enne safarile jõudmist märkasid poisid juba kaelkirjakuid, elevante, sebrasid ja lõvisid. Nii peatati auto ning kõik ronisid välja loomi uudistama, kuid äkitselt hakkas üks isa lõvi nende poole jooksma. Lapsed, õpetaja ning giidid ehmatasid ära ning jooksid karjudes autosse. Õnneks jõudsid nad enne lõvi kohale jõudmist autosse ning lasid sireeni kõvasti, vilgutasid tulesid ja hakkasid edasi sõitma. Õnneks teine pool ekskursioonist möödus ilusti ilma õnnetusteta. Peale safari päeva oli lastel 4 vaba päeva enne koju sõitu. Järgmisel päeval läksid tüdrukud randa päevitama ning poisid surfama. Teise päeva pool päeva veedeti rannad ja teine pool päeva shoppamas. Kolmas päev möödus spas veetmisega ja ranna mõnude nautimisega. Ning neljas päev mis oli ühtlasi ka viimane reisipäev hakkasid õpilased kaasa arvatud õpetaja oma asju kokku pakkima mingi lennujaama sõitma. Lõpuks kui nad lennujaamas olid andsid nad oma pagasid ära andnud ning hakkasid oma lennikut otsima. Õnne kombel leidsid nad oma lennuki kiiresti ning suundusid lennukisse. Tagasi lennul olid samad kohad ning lend sujus hästi.
Viimaks kui nad oma klassiekskursioonilt tagasi olid rääkisid nad kõigile oma seiklustest ning safari reisist. Lastele meeldis see reid väga ning nad soovisid seda korrata.

Minu märksõna skeem

Minu esitlus

Priska

Noorteraamatud

1. Aidi Vallik
"Kuidas elad, Ann?"

2. Aidi Vallik
"Mis teha, Ann?"

3. Arvo Vallikivi
"Ehatähe valgus"

4. Andreas Schlüter
"Võimumäng"

5. Andreas Schlüter
"Tagasi «Laste linna»" (2. osa)

6. Ann Brashares
"Rändavate Pükste Õeskond"

7. Ari Lanto
"Itta armunud"

8. Andreas Schlüter
"Rööv!"

9. Anders Jacobsson ja Sören Olsson
"Emanuel2 (3. osa)

10. Heddi Böckman
"Sandra poni"

11. Peter Pohl
"Ma olen ikka teiega"

12. Sue Vyner
"Laste värk"

13. Sue Vyner
"Viimane võimalus"

14. Dirk Walbrecker
"Greg. Mõistatuslik muundumine"

15. Louisa May Alcott
"Debby võrgutused"

16. Charlotte Kerner
"Koopia"

17. Anders Jacobsson ja Sören Olsson
"Emanuel" (1. osa)

comiks

Sõbrad

Üks mu sõppradest on küll väike,
kuid sõrab nagu päike.
Mu sõbrad on rõõmsameelsed,
neile ei meeldi kõõmsameelsed.

Oma sõppru armastan ma,
ja seda nad teavad ka.
Mul sõppru on palju,
nendes saaks ma kostada kalju.

Mul on sõbrad nagu unenäos,
nagu armastas väikses käos.
Kui nad on oma kodu teel,
siis on nad su sõbrad veel.

Sõpprus on üksteisest hoolimimune,
mitte nagu plasteliini voolimine.
Nad nagu lendaks kui tuvi,
nad on toredad kui suvi.

Postimehe esimene teretamine

Tere, arms Eesti rahvas! Mina Pärno Postimees, kuulutan olen maias, mis sünnib ilma sees, annan teada sulle heaks, et sina rahvas teaksid, kuida seis maailma maad, elavad ja teevad.
Kummalised kuulutused, rriigi käsud, seadused, sündind asjad, mälestused, ka kõik teised teadused. Sündigu siin, ehk teises riigis, saagu siin leiba nende riigis. Mis see kiri teada annab , iga mehe kätte kannab.
Kirikutelt, laste koolilt, põllu tööde ja harimiselt. Mitmest asjast igalt poolt. Elajate kasimatusest. Nende tervist, arstorohtu. Häda ajal abiohtu. Lugedes sa leiad siit aga mitte ebaviit. Andku nüüd siis jumal sul, head meelt ja mõistust ka. Jõudu, rammu toidust sul. Aga elu elada. Jumal saatku armust ka.( Seda pean ma soovima). Et, kui korra sõbraks saame , hästi kauaks sõbraks jääme.

mina

Aga ta on ka kirjandusloo doktorant, lavastaja, nelja lapse isa.
Sammuti on ta ka lavastaja. Kasterpalu on
sündinud 16. aprillil 1961
Ta on abielus, kolm poega ja tütar.
Haridus on tal Haapsalu I keskkool; tehnikakool nr 19; lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala 1992; praegu TÜ doktorant.

Eesti mängufilmide edetabel

1.Jan Uuspõld läheb Tartusse
Kuukulgur Film
Rezhissöörid Andres Maimik, Rain Tolk
esilinastused olid aastal 2007.

2.Klass
Amrion, ETV
Rezhissöör Ilmar Raag
esilinastused olid aastal 2007.

3.Leiutajateküla Lotte

Eesti Joonisfilm
Rezhissöörid Janno Põldma, Heiki Ernits
esilinastused olid aastal 2006.

4.Nuga
Allfilm
Rezhissöör Marko Raat
esilinastused olid aastal 2007.

5. Magnus
Vitamin K Film, Donus Film Limited
Rezhissöör Kadri Kõusaar
esilinastused olis aastal 2007.

6. Sügisball
Kuukulgur Film, Homeless Bob production
Rezhissöör Veiko Õunpuu
esilinastused olid aastal 2007.

7. Meeletu
Taska Film, Eesti Televisioon
Rezhissöör Elmo Nüganen
esilinastused olid aastal 2006.

8. Kõrini!
Rezhissöör Peeter Simm
esilinastsed olid aastal 2006.

9. Koer, lennuk ja laulupidu
Rezhissöör Laila Pakalnina
esilinastused olid aastal 2006.

10. Igavese armastuse sõdalane
Rezhissöör AJ Annila
esilinastused olid aastal 2006.

"Kevade"

Arno : Tere, Teeleke.
Teele : Tere, tere Arno. Mida sa siin teed?
Arno : Mina tulin sind ära saatma.
Teele : Mind?
Teele : Miks sa mid ära tahad saata? Ma ei lähe ju koju.
Arno : Kuhu sa siis lähed?
Arno : Ma arvasin, et me leppisime juba eelmine nädale kolmapäev kokku, et lähme täna koos koju.
Teele : Vabandust Arno, aga ma saan Toomasega täna kokku. Me saime üleeile kokku ja ta tegi ettepaneku suure oja ääres kokku saada. Aga kui sul kiiret pole, siis me võime niikaua siin rääkida, kuini ta siis jõuab
Arno : Oled sa ikka väga kindel, et sa tahad Toomasega suure oja äärde minna? Ma olen temast halbu asju kuulnud.
Teele : Jah olen küll! Mida sa üritad siin?

KEEGI EI RÄÄKINUD MIDAGI,

Arno : Ma arvasin et meie vahel oli midagi?
Teele : Ei tea millal?
Arno : No, eelmine nädal.
Teele : Ei, mulle meeldib Toomas niiet mine ära!
Arno : Olgu,aga paljun mõtle selle peale.
Teele : Eks ma vaatan jah.
Arno : Okei Teele, ma lähen koju pannkooke sööma.
Teele : Olgu, tsau.
Arno : Tsau, hiljen mäeme.

Filmikunst

1. Millal ja kus sündis filmikunst?
Filmikuntst sündis aastal 1895 detsembris, kui vennad Lumiere'id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte.

2. Mis hämmastas publikut maailma esimesel kinoseansil?
Publikut hämmastas esimesel kinoseansil liikuvad tummad pildid, mille taustaks oli sobilik muusika.

3. Kes on Charles Chaplin?
Charles Chaplin oli esimene kuulus filmitegija ja näitleja ning inglise koomik.

4. Kus hoones asus Eesti esimene kinoteater?
Esimene eesti kinoteater asus Tallinas, kus praegu asub Vene Draamateater.

5. Mis on esimene eesti mängufilm ja kes on selle autorid?
26. veebruaril 1914 esilinastus Tartus esimene eestlaste tehtud mängufilm oli "Karujaht Pärnumaal".Estonia Film toodetud, Johannes Pääsukese vändatud, kinoomanik Aleksander Tippo kirjutatud, kohalike kinopidajate finantseeritud ja Vanemuise parukameistri Tõnis Nõmmitsa lavastatud «Karujaht Pärnumaal»

6. Nimeta filmiliigid (3).
1) mängufilmid
2)multifilmid
3)tõsielu filmid
4)seikuldfilmid

7. Mis on multifilmi alaliigid?
Multifilmi alaliigid on anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Minu sünnipäev

Oli varajane soe suvine hommik, lilled õitsesid ja linnud laulsid. Inimesed olik kõik kodudest lahkunud ning kuhugi kadunud. Läksime siis Kätlini, Marko ja Kerliga rannapoole, neil olid kahtlased pilgud peas. Kui me lõpuks randa jõudsinime nägime me palju inimesi, kes tähistasid suure värvilise vikerkaare all minu sünnipäeva. Ma olin nii rõõmus, et kallistasin Kätlinit, Markot ja Kerlit. Ma kuulsin palju kisamist, laulmist ning hõikamist. Kõik inimesed naeratsid ja olid väga sõbralikud. Kõigile meeldis suvine päikesepaisteline soe päev. Lõpuks toodi välja suur tort, mida kaunistasid suured maasikad ja suurelt kirjutatud kiri. Tort oli väga maitsev ning kõigile jätkus ja kõik jäid rahule. Pärst pidu toimus afterparty. Pärsat seda läksime me kõik ujuma ja kõigil oli väga tore.Väiksemad lapsed tegid seebimulle ning püüdsid õhupalle kinni. Vanemad inimesed olid petsa marju korjama läinud. Ööseks jäime me telkidesse ööbima, ming öösel tomus pasteerimine. Juba varahommikul läksime me kolmekesi ujuma. Kõigile meeldis ja kõik soovisid seda korrata.

Eesti kirjanikud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald:
Ta oli eesti kirjanik ja arst. 1833 aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit.Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud.





Jüri Parijõgi:

Ta oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Õppis Ku vallakoolis, 1905 - 1909 õppis linnakoolis.Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Vigade parandus.

i ja j-i õigekiri


1. Õpilased sõitsid kevadel (ekskurs__oonile).
2. (Reis__ate) hulgas olid ka kunstnik ning (geograaf__a) õpetaja.
6. (La__al ) sõiduteel oli (jalakä__ate) ülekäigurada.
7. Väike poiss kukkus (o__a) ning hüüdis möödujaid appi.

Kokku- või lahkukirjutamine


Lugesin suure huviga romaani " (Viieteist kümne aastane) kapten".
(Aprilli kuu) hommikud on jahedad ja tuulised.
(Kuu uurija) amet on väga põnev.
Hommikul sõin (manna putru) ja jõin sooja kakaod.
Pontu luusis (küla vahe teel), nuusutas põõsaid ja tegi igas kohas asja.

Jutuke.

Ühel rohukarva päeval leidis üks kerjus kaks haput kommi. Ta pistis need taskuning tormas kõhtu täitma. Kui kerjus kodupoole jooksis möödus ta koolijutsist. Koolijuts muutus ärevaks ning tormas kerjusele järele. Poiss arvas, et vaenese mehe kodu on lähedal, kuid kerjuse kodu oli väga kaugel. Õpilase fantaasia oli vägev. Poiss mõtles kui tore oleks kui kerjus tormad koopasse mis on täis komme. Kerjusel kukkus üks komm taskust välja ning õpilane leidis selle. Poiss lasi heamaitsta. Hapu komm oli väga sittke. Vaene mees tormas kitsasse kalju prakku. Mees oli väga must ning tal oli raske liikuda kuna ta oli väga vana. Kalju praost paistis ere valgus mis pimestas koolipoisi. Õpilane kukkus värskesse jõe vette.

Ülevaade spordialadest.

Ratsutamine :

Parimad eesti koolisõitjad ratsaspordis on Grete Barake ning Marleen Vassil.

Parimad eesti takistussõidus on Heiki Vatsel ja Paul Argus.
Ratsasport on kuulsust kogunud.

Mina ise ratsutan ka. Minu parimad tulemused on Veskimetsa Suvekarikal 4 koht, Koolisõidu karikasarja II etapp 5 koht ning parkuuri karikasarjad 2-6 koht. Ratsutamine on minu harrastus ning vabaaja sisustus.

Tennis :

Parimad tennisistid on Kaia Kanep, Mait Künnap, Tuule Tani.

Karin on Hasseltis järjest alistanud maailma 40 edukama sekka kuuluvad Nathalie Dechy (Prantsusmaa), Eleni Daniilidou (Kreeka) ja WTA edetabeli 15-nda Schiavone. Ühtlasi on
Schiavone kõrgeima reitinguga mängija, keda Kanepi eales võitnud.

Jalgpall :

Pühapäevastes naiste Meistriliiga I vooru mängudes teenisid võidu tiitlikaitsja Tallinna FC Levadia, mullune hõbe Pärnu JK ja debütant FC Kuressaare.Levadia alistas kindlalt 5:0 Kohtla-Järve JK Alko, keskses kohtumises oli Pärnu JK 2:1 parem eelmise hooaja pronksinaiskonnast FC Florast ning saarlannad võitsid teist debütanti Nõmme JK Kaljut 3:2. Avavoorus lõid kaks väravat nii Levadia mängija Daniela Mona Lambin kui ka saarlanna Kateriin Pani.

Luuletus :D

Minu sõber oled sina,
sulle sõber olen mina.

Kui mul täna abi vaja,
kuuleb tema minu üksildast kaja.

Koos meil alati on tore,
isegi kui ilm on kole.

Siis kui päike paistab õues,
soe süda tuksub põues.

Ja kui taevast vihma kallab,
sõber ajas mulal tallab.

Täna ütlen sulle seda,
meil sõprus lepinguid on sada.

Alati su sõbraks jään,
isegi kui sul peas on väike kään.

Kui sa mul sõbraks jääd,
siis peseme puhtaks me kääd.

Mutionu Pidu

Elas metsas mutionu, keset paksu kuusikut. Ühel päikese paistelisel päeval tuli mutionule mõte, pidu korraldada. Mutionu ehitas kiiruga omale uhke maja mulla hunnikust. Maja seest värvis ta kollaseks. Maja väljast kaunistas ta lilledega.

Kui see töö oli lõpuni jõudnud jooksis ta kiiruga meta ja pani puule kuulutuse "Mutionu Pidu". Metsa elanikud leidsid kuulutuse ja hakkasid mutionu poole minema. Paari minuti pärsat olid nad mutionu ukse taga. Külalised lasid viisakalt uksekella. Mutionu avas lahkelt külalistele ukse ja kutsus nad sisse. Laud oli kaetaud söögiga. Põder tõi kaasa muusika. Nii algaski suur pidu. Külalised tantsisid kuni maja kokku varises.

Kui maja kokku varises lõppes tore pidu. Kõik külalised läksid laiali.

LÕPP.

Iseloomustamine 3 pilti

Mees kes on pildil on vana aegne mees. Tal on halli värvi habe. Härra kannab vanaaekset kraed. Tal on tumedad juuksed ja silmad. Ta kannab musta mantlit.

Mees kes on pildil on sammuti vanaaegne mees. Tal on mehe kohta pikad valged juuksed. Habe on tal ka valge ning pikk. Härra on kurja pilguga. Ta kannab pruuni kuube.

Naine kes on pildil on ka vanaaegne. Tal on pikad mustad juuksed. Daam on rõbraliku näoga. Tal on tume mantel seljas. Ta näeb välja väga uhke.

Iseloomustus

Minu klasssikaaslane on 12 aastat vana, saab 13 kohe.
Ta on ilusd.
Ta kahjuks ei tegele millegiga. Enamikud suhted inimestaga on tal head.
Loomadega on tal suhted kuidas kunagi. Tal on endal Kuldnr retriiver. Loodusest pole ta huvitatud. Hobid puuduvad tal. Sammuti ka harrastused. Väga harva näeb teda joonistamas.
Muusikat kuulab ta väga palju.
Mu klassikaaslane on lühikest kasvu, normaalse kehakaaluga tüdruk. Tal on üks õlg kõrgemal kui teine :(. (seda on tal ästi vähe). Tal on pikad pruunid juuksed. Tal on normaalsed jalad.
Ta enesehinnang ei ole eriti kõrge.

Täiuslik mõrv

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.Hendrikus ja Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.Vangis istus lilleseadja hüüdnimega väike Tiina, kes oli talle väga hea sõber. Tiina vastas:"Sina Hendrikus lõbutse Ketteriga, teil on veel pikk tulevik veel ees. Minust ei hooli keegi mina võin siin vangis rahus istuda." Sellepeale ütles Hendrikus:"Selge, ma siis asun asja kallale. Head elu sulle!" Tiina oli solvunud kuna ta lootis,et Hendrikus päästab ta ja võttab ta Ketteri asemel naiseks. Kuid Hendrikus sellest ei hoolinud ja ta käis Ketteriga kahe aastasel vallatul reisil. Kui ta tagasi tuli oli kuulnud et Tiina oli vanglast põgenenud ja tahab kätte maksta Hendrikusele ja tema südant võita...
Hendrikus kartis Tiinat, sest ta teadis et ta võib armastuse nimel kõike teha. Tiina oli kõige nutikam naine linnas. Hendrikus jooksis Ketteri juurde ja karjus :" Ketter sõidame linnast välja." Ketter ütles:"Ei me jääme siia!" Järgmisel päeval hakkas Tiina toime panema mõrva Ketterile. Tiina helistas järgmisel päeval Ketterile ning tahtis ta seenele kutsusda üksikusse Calloway metsa , et seal Hendriksuse Ketter ära tappa. Ketter vastas telefoni kõnele ning nõustus ettepanekuga, kuna tal polnud vähinatki aimu, et teda tappa tahetakse. Nii läksidki Tiina ja Ketter Calloway metsa. Kui nad metsas olid nägi Tiina sealt oma häid sõppru Crissy ja Saarat, kes olid ka seenel parajasti. Ka Crissy ja Saara märkasid Tiinat ja ta sõppra. Nad rääkisid 15 minutit ja läksid erinevates suundades seeni korjama. Kui Tiina enam oma sõppru ei näinud tegi ta ettepaneku, et jääda sinna seenikorjama, seal on neid palju. Ketter kükitas, et seeni korjama hakata, kuid korraga lõi Tiina oma suure labidaga mille ta kaasa oli võtnud vastu Ketteri pead. Ketter kukkus ning oli oimetu. Tiina jooksis auto juurde ning lohistas puust kirstu Ketteri juurde. Kui ta Ketteri juurde jõudis pani Tiina Ketteri ettevaatlikult kirstu ning kaevas sügava augu kuhu plaanis ta Ketteri elusalt matta. See plaan aga läkski Tiinal korda. Tiina jooksis nuttes autosse ning vajutas gaasipedaalile ja sõitis koju. Kui Tiina kodus oli läks ta otsekohe pesema. Sest õhtul pidi ta Hendriksusega välja minema. Kell lõi 21.00 ning Hendriksus ootas Tiinat ta maja ees. Hendriksus ja Tiina pidid minema restorani, kuid kui Tiina uksest välja astus ootas teda suur üllatus. Hendriksus olilaskunud oma põlvele ning palus Tiina kätt. Tiinal jooksid rõõmu pisarad ning nad pidid hoopis pulmaettepanekuid tegema minema restorani. Nad leppisid kokku, et 29-al aprillil mis oli 2 kuu pärast pidid nende pulmad toimuma. Järgmisel päeval sõitis Tiina Calloway metsa, et Ketter surmast vabastada. Aga oli juba liiga hilja. Nii elasid Hendriksus ja Tiina õnnelikult elu lõpuni.

7.ülesanne

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
Selle täiusliku mõrva kirjutaja oli Arthur Manrofski. Kui Arthuri mõrva kirja oli pannud peitis ta selle kirja omale vaiba alla, et keegi seda üles ei leiaks, enne mõrva toimumist. Arthur plaanis mõrvata oma eks-abikaasat. Kolmapäeva vara hommikul kell 06.00 läks ta oma eks-abikaasaga ujuma halsheny tiiki. Ta eks-abikaasa nimi on Grertu ning ta oli 29. Nii pea kui Gertu ja Arthur olid ujuma läinud hakkas Arthur tegutsema. Gertule tundus see kõik nii imelik ning tahtis tagasi koju minna. Arthur aga keelas teda ning peale keelamist sukeldus ta ning...
Gertu ehmatas, et Arthurit pole kusagil näha ning järsku tiris keegi ta vee alla. Arthuri ideaalne plaan oli Gertu ära uputatada. Arthuril õnnestus see plaan.
Ning ta elas õnnelikult ilma oma eks-abikaasata. Kui Arthur veel surnud pole ei ole nad veel Gertuga kokku saanud.

5. ülesanne

1. millistest komponentidest koosneb kriminaalromaan?

Kriminaalromaanil tüüpiliseks peategelaseks on enamasti kuriteo uurija.Uurija on detektiiv, kes võib olla politsei.Detektiiv on käsitletav kurjategija jälgedes orienteeruva ideaalse lugejana, kelle poole reaalne lugeja püüdleb.Tavapärane tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõistatada.

2.nimeta kriminaalromaani 3 liiki.

1.Detektiiviromaan
2.Thriller
3.Kohtudraama

3.mis oli esimene kriminaalromaan?

Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il".

4. kes on loonud sellised tekelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason?

Sherlock Holmesi ja doktor Warsoni on loonud Arthur Conan Doye.

1. ülesanne

.. mingi kooli töö :)