Luuletaja

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.

Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.

Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Mis teha, Ann?

http://docs.google.com/Presentation?docid=dd9g7xzn_7d6pjvp82&hl=en

RAHVALUULE LÜHIVORMID: Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - ükskõikseks
7. võttis jalad selga - väga kiiresti
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - halvastri tundma
11. leiba luusse laskma -puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - ei pea kuigi kaua vastu
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - läks ära

Intervjuu FR. R. Kreudswaldiga

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
Kadrina kihelkonnas, Virumaal.
2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?Natukene. Enamasti ema või isa. Minu voodi kõrval.
3. Kus Te omandasite hariduse?
Mis keeles toimus õppetöö?Rakvere linna-algkoolis, see järel keisrikoolis. Saksa keeles.
4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?Jah.
5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?Jah, see oli piisavalt huvitav.
6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?Nägin öösel ilmutusi.
7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist? 1878aastal.
8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?Jah.
9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega? Ei olnud mingeid kokkupuuteid.

Muistendid

X= metshaldjas
X= katk
X= näkineiu
X= ussikuningas
X= luupainaja
X= vanakuri
X= libahunt

KULDKASS

* Seal oli maagiline number ning seal kordas tegvust kolm korda.
* Seal olid vastandlikud tegelaskujud.
NT,
Küll ta puhastas teda, aga mitte enam haljaks ei läinud.
Saks tuli koju.
"Miks sa mu sõna ei kuuland!" käratas ta. "Miks sa läksid kõige ilusamasse tuppa?"
Tüdruk salgas ära.
"Näita võti siia!"
Ta sai võtme ja käratas: "Tule kohtu ette!" tõmbas tüdruku kinni, viis, pani paku peale ja lõi vene kirvega pea otsast ära.
*Minu arust on see imemuinasjutt kuna see pole võimalik, et kuui inimesel pea otsast võtta, et ta siis veel ellu ärkaks.
*KÜSIMUSED:
1. Mitu tütart oli mõisnikul?
2. Kelleks see kuldkass muutus?
3. Kas kolmas tütar suri ka ära?
4. Kuuidas õnnestus tal pääseda?
5. Mida nad metsast korjama pidid?
6. Miks tapeti tütred?
7. Kuidas pääsesid kaks esimest tütart?
8. Kuidas pääses kolmas tütar?
9. Kuidas saksalne tappis tüdrukuid?
10. Kuidas see kõik lõppes?

Tuulerõuged on pahad asjad.

Muiste elas üks tuulerõugetes poiss. Tema nimi oli Raks. Tal oli palju tuulerõugete punne. Kõik nad sügelesid ning olid rohelised. Ükskord juhtus hirmus lugu, Raks sai imekombel terveks, sest talle tuli appi võimukas Mehis. Abilised olid laudas Raksi appi hüüdeid kuulnud ning olid appi tõttanud. Pärast seda läksid araablased laia maailma rändama, et Mehis üles leida. Nad käisid LM-is, poes, Keilas, Ohtus, Niitväljal ning lõpuks otsis terve Lehola läbi.
Lõpuks jõudis ta Mehise koduni. Seal elas Mehis oma venna Madise ning oma emaga. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ning araablased tundsid et on lõpuks on leidnud võimuka Mehise kes aitaks Raksi terveks teha. Nii oli Mehis nõud appi minema ning nii Raks saigi terveks. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad kõik tervena siiani. Sellest annab teada see, et mina iset tean neid tegelasi.

Regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks,
tegi tüki laiemaks,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.

Algriim ja Paraleelriim

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.



Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene,
laulik lapse kiigutaja,
laulik peab minustki saama.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta.

Kokkuvõte

Mina said sellest programmist uusi sõnu teada ning kuidas vanalajal inimesed elasid.
Täitsa kasulik progrmm.
Vanasti polnud neid niisugust kirjavahetust ning selliseid lehekülgi, neil olid teistsugused mängud kui tänapäeval.
Neil oli rohkem aega loomadega tegeleda ja rohkem töid teha.

Rahvaluulele on omane

a- anonüümsus

v- vareeritud

k- kollektiivne

s- suuline

t- teismeline

p- peegeldsab k- keskonda

r- rahvuslik k- kunst